News And Update

VIOLENSIA KONTRA FETO HANESAN VIOLASAUN DIREITUS HUMANUS NO HANESAN KRIMI PUBLIKU, MAI ITA HAPARA HAHALOK AAT IDA NE'E!

FETO IHA DIREITU PROPRIEDADE HANESAN MANE

Hanesan nasaun foun ida iha mundu, Timor Leste sei infrenta problema oin-oin durante harii nasaun demokratiku ida. Bainhira Indonesia sai husi Timor Leste iha tinan 1999, Timor Leste ho ajuda sosiedade internasional serbisu makas atu bele resolve problema refugiadu ne’ebe namkari iha fatin barak inklui mos iha Indonesia. Durante tinan balun, ema barak moris iha kondisaun limitadu impaktu husi hahalok milisia ne’ebe destroi fatin hotu iha Timor. Prosesu rekonsilisaun atu bele lori ema timor oan hela iha Atambua-Kupang susesu lori fila fali Timor oan ne’ebe hakarak hela iha Timor Leste. Maibe ita mos la bele nega, Timor oan balun tamba posisaun politika la hanesan desidi hela no sai sidadaun Indonesia.

Agora, Timor Leste tama ona iha tinan 10 referendum maibe faktus ne’ebe iha problema baziku hanesan ideolojia politika, rai no rasa sei sai problema boot no seidauk resolve hotu. Krizi 2006 hatudu mai ita, tamba lia fuan kroat no rasa bele destroi Timor Leste liu-liu capital Dili tama ba konflitu militar politika entre Timor oan rasik. Ba dala rua, kapital Dili sai hanesan vitima, uma no kareta ema sunu no ema barak halai ba fatin seguru tamba buka moris. Rihun ba rihun ema sai refujiadu, husik sira nia uma no propriedade hanesan akontese iha tinan 1999.

Impaktu husi krizi 1999 no krizi 2006 hamosu problema rai no problema seluk. Problema ne’e mosu tamba ema halao okupasaun ilegal ba uma no rai ne’ebe husik hela husi sira nia nain tamba halai ba fatin refujiadu. Too agora, seidauk iha lei ida atu bele resolve problema hirak ne’e. Hare ba dokumentus ba propriodade nian, maioria ema la iha sertifikadu ruma ba sira nia propriodade. Sira baseia deit ba konesementu komunidade ba sira nia rai ne’ebe hateten sira maka rai nain. Entaun sistema ida ne’e presiza rekonesementu husi parte estadu nian atu bele fo sertifikadu oficial ba sira nia rai. Atu bele resolve problema pasadu nian no estabelese primeirus titlus propriedade maka estadu halao ona draft lei kona ba rai nian. Bainhira lei ida ne’e aplika, sei regula kona-ba nain ba rai privadu nomos regula kona-ba estatutu rai estadu nian, rai komunitaria, konpensasaun nomos prosesu despeju administrativu. Lei ida ne’e se determina semak nain lolos ba rai iha Timor no bele sai hanesan lei base ida ba kodeku penal Timor Leste nian tamba too agora kodeku penal seidauk bele aplika ba kazu ne’ebe mosu relasiona ho estatutu uma no rai.

Lei ida ne’e mos importante tamba sei estabelese preimeirus direitus hodi hatene semak nain lolos. Prosesu foti dadus mos foti direita husi sosialidade tamba komunidade hatene liu semak durante ne’e sai nain ba rai. Custume patriakal Timor Leste mos sai hanesan problema ida iha komunidade nia laran tamba hamosu diskriminasaun jeneru. Feto hanesan segunda klase susar atu bele hetan sira nia direitu ba rai sira sai nain ba rai. Durante konsulta publiku ba lei ida ne’e, feto mos ladun ativa atu bele partisipa maski husi projeitu Ita Nia Rai koko ona fo koragem ba feto sira atu bele hatama sira nian deklarasaun konaba sira nain ba rai. Ida ne’e hanesan problema dinamika interna ba komunidade maka sei kustume partriakal sei ezisti nafatin.

Problema direitu feto hanesan ho mane sira sai ona problema boot durante prosesu konsultasaun publika. Maski tuir anteprojeitu iha artigu seis (6) kolia konaba direitu hanesan feto no mane iha direitu ba propriedade maibe ema barak no kuaze iha distritu hotu sempre kestiona ba artigu ida ne’e. Sira mos husu elimina artigu ida ne’e tamba tuir sira nia hanoin direitu feto hanesan mane ne’e kontrariu ho Timor Leste nia kostume. Tuir sira, kostume hateten feto sira la iha direitu atu sai nain ba rai, mane deit maka iha direitu.

Maski iha parte ida, anteprojeitu ne’e diak ba halakon diskriminasaun ba feto maibe ema barak liu-liu mane sira hamrik no dehan artigu ida ne’e kontra konstume. Hatan ba problema ne’ebe mosu durante konsulta publiku, Ministera Justisa Lucia Lobata heteten katak bainhira nia hasae artigu 16 husi anteprojeitu ida ne’e maka lei ida ne’e sei pasa iha Konselhu Ministru no Parlamentu Nasional tamba kontra Konstituisaun Timor Leste.

“Sei hau hasae ida ne’e depois lei ne’e hau lori ba Konselhu Ministru ba too Parlamentu Nasional maka sei la passa tamba kontra ita nia Konstitusaun RDTL” haktuir Ministra Justisa, Lucia Lobato.

Iha Konstituisaun RDTL klaro ona katak Estadu Timor Leste garante direitu hanesan entre feto no mane inklui direitu ba propriedade. Maibe direitu ne’ebe fo ba feto sira tenke mos hetan partisipasaun ativu liu husi fo sira nia deklarasaun kona-ba rai bainhira prosesu elevanta de dadus. ***

HALAKON DISKRIMINASAUN KONTRA FETO SIRA IHA AREA RURAL

Dili, 15 Outobru 2009/ Loron Internasional Feto Rural/REDE FETO TIMOR LESTE

Rede Feto Timor Leste hakarak hato’o parabens ba feto maluk ne’ebe moris iha area rurais tamba iha loron 15 Fulan-Outobru 2009 selebra Loron Internasional Feto Rural. Iha loron ida ne’e, mundu tomak halao refleksaun ba kondisaun feto rurais nian ne’ebe infrenta obstaklu bar-barak. Too ohin loron, feto barak iha area rural hetan limitasaun atu bele uza sira nia direitu iha area saude no edukasaun. Feto barak sei hasoru problema saude reproduktiva no numeru mortalidade ne’ebe a’as. Sira mos dalaruma susar atu lori sira nia produtu ba mercado impaktu husi estrada ne’ebe ladiak. Laos ida ne’e deit, be’e mos, elektrisidade no limitasaun informasaun mos sai problema importante ne’ebe tenke resolve lalais .

Maski sira infrenta obstaklu barak maibe sira fo ona kontribuisaun maka’as ba ita nia dezenvolvimentu liu-liu iha setor agrikultura no ekonomia rural. Maizemenus numeru feto besik milaun 428 serbisu iha setor agrikultura atu bele produz hahan ba sosiedade. Maski sira serbisu iha setor ida ne’e maibe sira sei halao nafatin sira nia funsaun atu tau matan ba sira nia oan no familia.

Feto iha area rural mos hetan impaktu maka’s husi mudansa iklimatika tamba isue global ida fo impaktu sira susar atu bele hetan be’e nomos ai sunu ba sira na familia. Sira tenke lao dook no husik sira nia eskola no serbisu agrikultura. Posisaun ida ne’e halo sira hetan risku husi hahalok violensia baseia ba jeneru.

Atu bele proteze feto iha area rurais, Nasaun Unidas halao ona Konferensia Mundial ba Feto ba Dala Ha’at iha tinan 1995 nomos Konferensia Milenium iha tinan 2000. Sira mos aprova Konvesaun Halakon Diskriminasaun Hotu-Hotu kontra Feto (CEDAW) hanesan instrumental direitu Umanus ida. Artigu 14 husi konvensaun ida ne’e hateten katak nasaun ne’ebe ratifika konvensaun ida ne’e iha responsibilidade atu bele halakon diskriminasaun kontra feto sira iha area rural nomos hola medidas lolos atu garantia aplikasaun lei husi konvensaun ida ne’e, ba feto sira iha area rural.

Baseia Relatorio Alternativa ba Konvensaun CEDAW ne’ebe sosiedade sivil Timor Leste hato’o ba Komite CEDAW hateten katak feto Timor Leste ladun hetan oportunidade hanesan ho mane sira iha asesu ba area edukasaun, assistensia saude nomos asesu ba justisa formal. Relatorio ida ne’e mos esplika katak feto agrikultor susar atu faan sira nia produtu lokal iha merkadu sidade tamba menus sosa nain nomos barak la hetan asesu ba transporte atu lori sasan ba merkadu sidade, fatin area rural barak laiha estrada ka estrada a’at no laiha transporte publiku.

Klaru ba ita, problema ne’ebe feto iha area rurais hasoru sai mos hanesan feto hotu-hotu nia problema ne’ebe tenke resolve lalais. Durante Kongresu Feto Timor Leste ba dala III tinan 2008, feto husi distritu akumula sira nia problema no halao sira plano de asaun ida atu bele lori feto nia kondisaun tuir feto nia hakarak. Plataforma ida kompostu husi area 7 hanesan area politika, justisa, saude, kultura, edukasaun, ekonomia nomos media komunikasaun no transporte. Platafoma feto nian ida ne’e mos prezisa atensaun maka’as husi parte hotu-hotu. Bainhira ita la fo atensaun maka bele hamosu diskriminasaun iha area oin-oin, husi asesu edukasaun no saude, asesu ba kontrola rai, opurtunidade ba serbisu, ekonomia familia nian nomos partisipasaun iha publiku.

Eleisaun Lideransa Komunitaria ne’ebe foin remata mos sai hanesan dalan demokrasia ida atu bele hili lideransa komunitaria hanesan Xefe Suku, Xefe Aldeia nomos Konselhu Suku. Maske husi resultadu provisoriu hatudu katak kandidata feto nain 11 maka eleitu sai xefe suku maibe faktus ida ne’e hatudu mai ita katak kapasidade feto nian iha area politika komesa aumenta. Husi eleisaun ida ne’e mos, feto hamutuk ho total 1326 sei sei tuur iha Konselhu Suku atu fo ideas ba dezisaun suku nian liu-liu atu bele resolve problema feto ninian. Husi numeru hirak ne’e, ita espera katak sira bele luta nafatin ba depende intereste feto ninian atu bele lori dezenvolvimentu beseia ba igualdade jeneru.

Dala ida tan, ita hotu espera katak, komemorasaun Loron Internasional Feto Rural 2009 bele lori mudansa signifikan ba kondisaun feto sira iha area rurais no fo opurtunidade diak-liutan ba feto sira bele goza sira direitu.

A luta kontinua

Obrigada

Maria Paixao; Imi Mane Labele Haruka Ami Feto Pinheira Rai Henek

www.cjitl.org/ CJITL In depth,
Prezidenti Feto Timor Leste, Maria Paixao husu ba mane tenki responsabiliza nia fen no labele husik ba fali pinheira rai henek tamba ne’e fo ameasa bo’ot ba bebe iha kabun.
Atual Vise Prezidenti Parlamentu fo sai liafuan ne’e relasiona ho notisia konba feto nain isin rua todan nain ne’ebe pinera rai enek iha Mota Comoro ne’ebe CJITL online publika semana hirak kotuk.

Paixao mos husu ba mane sira atu hadomi fen sira hodi nune’e la bele fo servisu ne’ebe todan.

Tuir nia atu respeita fen la’os tenki iha lei maibe nudar responsabilidade moral la’en persiza fo fatin ne’ebe diak ba fen ne’ebe isin rua hodi hala’o servisu.

Liu husi ninia prezensa nudar feto iha parlementu nasional, Paixao promete katak sei hamrik hamutuk ho feto maluk seluk hodi defende direitu no dignidade ba jeneru iha nasaun ida ne’e.

Membru parlementu husi Partidu Sosial Demokrata ne’e informa iha tempo badak parlamentu sei hasoru malu ho Bispu nain rua atu husu ideia konaba halo lei ba direitu feto sira.

“Hanesan membru PN la’os ami mak atu kria servisu ba feto maluk sira, maibe ami buka atu feto hetan direitu”, dehan Paixao ba CJITL iha Uma Fukun Parlamentu Nasional, Segunda feira (05/10/09).


Feto Na’in 3 Isin Rua, Pineira Rai Henek Iha Mota Comoro

“Servisu ida ne’e todan mai ami, no bele fo impakto ba bebe iha ami nia kabun laran no bele hetan pendarahan, Maibe ita atu halo nusa ita feto mane laiha servisu, oinsa mak ita atu moris iha Dili” Catarina da Cruz hateten.

Catarina ne’ebe isin rua pinera rai henek iha ponte comoro, ajuda sira nia katuas oan hodi sustenta sira nia uma laran.

“Tuir Catarina Da Cruz, katuas oan mak pinera deit ne’e lato’o atu sustenta ba ami nia moris iha uma laran.

“Maske hau isin rua, maibe hau mos hakarak hakas an hotu tanba hau nia oan nain 5 no nain 3 mak eskola oinsa ho sira nia presiza” da Cruz hateten ho matan ben nakonu.

“Mane deit mak servisu ne pasti lato’o ba ita nia uma laran. Ne’e mak hau feto isin rua mos hau hakarak servisu para ajuda uma laran labele hare deit ba laen.

Nune’e mos, Agusta de Cristo de Jesus, ne’ebe mos halo servicu hanesan, haktuir ba reporter CJITL katak “maske hau isin rua maibe hau esforso an, loron lima hau pineira bele to’o ret isin ida no ema hola ho folin $ 7 dolar deit”.

Agusta afirma lia hirak ne iha loron kinta 03/09 iha mota laran iha Comoro, eis marinireiru, Pantai Kelapa– Dili.

“Prezidente mai vizita ona ami no fo ajuda redi ho kanuru ,maibe sasan nebe prezidente fo ne'e ami nunka hetan ida, tanba sasan ne’e lato’o mai ami” Agusta lamenta.

Iha fatin hanesan, Vanesia de Jesus, Inan Isin Rua ne’ebe mos pineira rai henek, haktuir no husu ho laran kraik katak, “Ami husu ba Governu ajuda netik redi ho kanuru mai ami no tau matan mai ami povu nebe moris ho kondisaun nebe ladiak”

“Governu labele taka matan mai ami povu, liu – liu feto isin rua ne’ebe halo servicu iha mota laran. Lori povu mak imi sai governu” Vanesia husu ho harohan.( reporter Lena, Jesy and Jinha /cjitl).