News And Update

VIOLENSIA KONTRA FETO HANESAN VIOLASAUN DIREITUS HUMANUS NO HANESAN KRIMI PUBLIKU, MAI ITA HAPARA HAHALOK AAT IDA NE'E!

FETO MOS IHA DIREITU BA SAUDE REPRODUKTIVA

Dili-Timor Leste/ Loron Aids Mundial 1 Dez 2009

Kada tinan iha loron 1 Dezembru, mundu tomak komemora Loron Aids Internasional. Loron ida ne’e hanesan loron ida atu bele kombate moras HIV/AIDS. Durante tinan barak, moras ida ne’e sai ona ameasa boot ba komunidade mundu hotu no halo ema rihun ba rihun mate. Lideransa husi nasaun hotu-hotu mos fo prioridade ba impaktu husi moras ida ne’e tamba laos deit daet ba ema ne’ebe hetan risku boot maibe daet ona ba ema seluk la iha risku hanesan donna da casa sira.

Iha tinan 2008, ema besik 33,4 milloen positivu moras HIV/SIDA. Husi numeru ida ne’e, persentasaun feto moris ho virus HIV/SIDA barak liu kompara mane. Virus HIV/SIDA bele hadaet ba ema liuhusi dalan oin-oin hanesan relasaun seksual ne’ebé la seguru, daet husi inan isin rua ne’ebe pozitivu HIV/SIDA ba nia bebé iha nia isin no ikus mai wainhira labarik ne’e moris, nia bebe mos pozitivu virus HIV/SIDA. Iha parte seluk, virus HIV/SIDA mos bele hadaet liu husi daun sona nian/jarum suntik. Virus HIV/SIDA bele daet ba malu liu husi transfuzaun raan husi ema ne’ebé pozitivu HIV/SIDA ba ema seluk.

Tuir estatístika Ministério Saúde nian hateten katak komesa tinan 2002 too tinan 2009 kazu AIDS/SIDA aumenta bebeik. Agora ema ne’ebe positivu HIV/SIDA ho total ema nain 120. Husi total ida ne’e ema nain 17 mate ona. Iha tinan 2008 de'it, tui dadus husi Ministeriu Saude rejista ona ema hamutuk nain 500 husi distritu ne’ebe deferensia hanesan Maliana total 41 mane 10 feto 31, Suai total 17 mane 13 no feto 4, Maubisse total 9 mane 8 no feto 1, Oecusse total 44 mane 32 no feto 12, no distritu seluk ne’ebe la temi total hamutuk 321 feto 77 hetan ona tes ran katak positivu hetan moras HIV/SIDA.

Sei ita kompara ho tinan 2004 ne’ebe iha deit ema nain 24 positivu HIV/SIDA maka durante tinan 5 numeru ema ne’ebe positivu HIV/SIDA aumenta too ema nain 100. Kada tinan maizemenus ema nain 20 hetan positivu moras HIV/SIDA. Iha fatin la hanesan, Daniel Marcal nudar Direitur husi organizassaun sosiedade sivil hanesan Church World Service (CWS), esplikasaun katak iha estimasaun ema 5.000 resin maka hetan ona moras HIV/SIDA iha Timor Leste.

Tamba Saida Moras Ida ne’e Aumenta Bebeik ?

Timor Leste hanesan nasaun independensia mos hetan impaktu negativu husi mundu global liu-liu husi ema internasional barak serbisu iha nasaun ida ne’e. Atividade prostituisaun ne’ebe barak akontese iha kapital Timor Leste mos hanesan kauza ida tamba sa moras HIV/SIDA aumenta bebeik. Husi dadus ne’ebe iha, moras HIV/SIDA daet barak liu husi relasaun seksual ne’ebe la seguru.

Ema internasional barak ne’ebe serbisu iha Timor Leste inklui osan dollar Americano ne’ebe sirkula iha nasaun ida ne’e halo prostituisaun sai hanesan area serbisu ida bele hetan dollar lalais. Kondisaun ida ne’e halao feto prostituta husi nasaun seluk mai no serbisu iha area ida ne’e. Husi peskiza Fundasaun Alola iha tinan 2004 kona-ba atividade prostitusaun iha Timor Leste hateten katak ema estranjeiru nain 148 husi nasaun 6 hanesan Indonesia, China, Filipina, Thailandia no Australia serbisu hanesan feto prostituta iha Timor Leste. Iha relatorio ida ne’e mos hatete katak feto Timor nain 100 mos involve iha bisnis a’at ida ne’e. Area prostitusaun hanesan area ida perigozu ida ba feto prostituta sira tamba sira bele hetan violensia oin-oin husi sira nia kliente inklui mos bele hetan moras HIV/SIDA tamba halo relasaun seksual la seguru. Hahalok a’at mane sira ne’ebe gosta ba fatin prostituisaun mos halo moras ida ne’e daet lalais ba ema seluk.

Problema prostituisaun ne’e mosu iha ita nia sosedade barak tamba razaun ekonomia. Kondisaun ekonomia Timor Leste ne’ebe sei fraku halo ema barak liu-liu ema sira moris iha fatin rural hetan limitasaun atu bele sustenta sira nia moris. Kondisaun ida ne’e aumenta tan ho sira nia inkapasidade no hare ba faktores fiziku ne’ebe fraku liu kompara ho mane. Tiur peskiza Fundasaun Alola nian iha tinan 2004, prostituisaun mosu barak tamba razaun ekonomia no violensia baseia de jeneru. Iha Timor Leste, fatin barak sai ona imajina a’at iha sosiedade nia laran hanesan fatin protituisaun lokal. Fatin sira ne’e mos bele sai fatin ida atu moras HIV/SIDA bele hadaet ba ema seluk bainhira estadu la halo kontrola ba atividade ilegal ida ne’e. Estadu Timor Leste liu husi instituisaun sira ne’be iha responsibilidade ba combate moras HIV/SIDA tenke proaktiva para moras ida ne’e la bele estraga ita nia sosiedade no ita nia futuru.

Tamba Sa Maka Feto Sai Vulnerável Liu ba Virus HIV/SIDA?

Husi resultadu peskiza ne’ebe Organizasaun Mundial ba Kombate Moras HIV/SIDA (UNAIDS) halo hatudu katak iha duni relasaun forte entre violensia hasoru feto no moras HIV/SIDA ne’ebe hadaet lais liu-liu ba feto sira. Feto hanesan sexu fraku ida kompara ho mane la iha poder/forsa boot ida atu bele rejeita bainhira sira nia laen hakarak halo relasaun seksual inklui halo relasaun seksual ho violensia oin-oin. Faktor ida ne’e mos sai hanesan kauza ida katak feto risku duni ba moras HIV/SIDA. Iha tempu hanesan, feto barak mos ladun hetan asesu informasaun ne’ebe diak no lolos kona-ba moras ida ne’e rasik.

Disigualdade no injutisa jeneru halo feto maluk sira la bele hili sira nia futuru, la bele hili sira nia laen, la bele hili bainhira sira bele kaben, oinsa sira bele halo relasaun seksual no la iha poder atu bele halo relasaun seksual ne’ebe seguru. Iha sektor ekonomia, feto mos hetan diskriminasaun boot tamba sira laiha kbiit ekonomia no halo feto sira depende deit ba sira nia laen atu bele sustenta sira nia familia. Kondisaun ida ne’e halo feto nia posisaun fraku tebes no seidauk aumenta ho faktus ne’ebe iha katak feto barak unalfabetu, laiha asesu ba informasaun, nivel edukasaun ne’ebe minimu liu inklui mos sistema lei nian ne’ebe ladun fo apoio ba feto sira. Faktus sira ne’e halo feto hetan risku boot ba moras HIV/AIDS.

Moras HIV/SIDA No Violensia Hasou Feto

Asaun atau bele hapara moras HIV/SIDA sai ona isue internasional ida. Iha nasaun barak, aktivista feto no direitus humanus sira tau ona isu ida ne’e sai hanesan parte intregadu ida husi kampanha loron 16 eliminasaun violensia kontra feto. Aktivista sira hanoin katak iha relasaun forte entre violensia hasoru feto no moras HIV/SIDA ne’ebe hadaet lalais.

Tuir Konvensaun CEDAW nian ne’ebe Estadu Timor Leste ratifika hateten katak Governo Timor Leste iha obrigasaun atu garantia feto nian direitu inklui feto nia direitu iha area saude repruduktiva. Artigu 12.1 Konvensaun CEDAW hateten katak estadu membru tenke hola medida hotu-hotu ne’ebe lolos atu halakon diskriminasaun kontra feto iha area kuidadu kona-ba saude atu nune garantia asesu ba serbisu kuidadu ba saude nune’e mos asesu ba planu familiar ne’ebe tenke baseia ba feto no mane nia igualdade. Artigu ida ne’e haforsa tan ho rekomendasaun jeral husi Konvensaun CEDAW numeru 24 pontu 5 ne’ebe deklara katak sirkunsizaun ba feto, virus HIV/SIDA, feto aleijada sira, violensia hasoru feto no iguladade iha relasaun familiar nudar parte intregadu ida reasiona ho obediensia ba artigu 12 konvensaun CEDAW nian.

Estatutu feto iha area saude ida ne’e mos haforte tan liu husi Deklarasaun Beijing 1995ne’ebe obriga nasaun hotu hotu atu bele implementa rekomendasaun husi deklarasaun ida ne’e. Iha sektor feto no saude, Deklarasaun Beijing mos hateten klaru katak nasun ne’ebe asina deklarasaun ida ne’e tenke foti asaun ne’ebe sensitive ba jeneru atu bele kombate moras HIV/AIDS nomos problema saude seksual no reproduktiva.

Saida Maka Ita Bele Halo?

Haré ba realidade katak numeru ema positivu virus HIV/SIDA iha Timor Leste komesa aumenta, ne’e duni presiza halo asaun preventiva atu bele hamenus número hirak ne’e liu husi programa integrada. Instituisaun hotu tenke involve iha laran inklui mos sosiedade sivil no familia rasik tamba problema moras ida ne’e laos deit problema governo nia deit maibe problema ita hotu. Iha parte ida, faktus hatudu mai ita katak ema barak ladun hetan informasaun kona-ba moras ida ne’e liu-liu ba feto sira. Iha parte seluk, ita mos la bele taka matan ba atividade prostituisaun ne’ebe buras iha kapital Timor Leste no fatin seluk. Hanesan linha ida husi virus HIV/SIDA bele hadaet ba ema seluk, problema prostituisaun tenke resolve lalais liu husi fo poder ba policia atu bele halao operasaun konjunta atu bele hapara atividade ilegal ida ne’e.

Governo mos tenke halao mekanismu ne’ebe diak atu bele prevene Timor Leste husi prostituisaun liu-liu prevene nasaun ida ne’e husi “invasaun” feto prostituta internasional ne’ebe diskonfia bele lori virus HIV/SIDA tama liu husi transaksaun seksual. Iha parte ida ne’e, diresaun Polisia Imigrasaun kaer funsaun importante atu bele prevene Timor Leste husi prostituisaun no trafiking Umano. Governo mos tenke tau matan ba Timor oan balun ne’ebe involve iha bisnis ida ne’e para ema hirak ne’e bele hetan kapasitasaun ruma ou serbisu ruma no muda sira nia atividade hanesan feto prostituta.

Governo mos tenke prepara fatin tratamentu ida atu bele trata ema sira ne’e positivu virus HIV/SIDA no garantia sira nia direitu. Ba asesu publiku, governo liu husi Ministeriu Saude tenke mos prepara fatin publiku ida atu ema hotu bele halo testu ba moras ida ne’e. Iha parte justisa, Tribunal tenke fo sansaun aas ba kazu prostituisaun nian para ema ne’ebe sai autor ba atividade ilegal ida ne’e la bele repete hahalok a’at ida ne’e. Presiza mos lei ida atu bele regula no fo sansaun ba ema no groupu ne’ebe involve iha laran nomos fo rahabilitasaun ema ne’ebe sai autor prostituisaun. Nesisidade ida ne’e hanesan obrigasaun estadu Timor leste nian baseia ba Konvensaun CEDAW artigu 6 , estadu membru sei foti medidas hotu-hotu ne’ebe loos hanesan legislasaun ka halo lei atu kontra makas forma oin-oin kona-ba trafiku ba feto no esplorasaun protituisaun ba feto sira.

Bainhira instituisaun hirak ne’e la bele halo sira nia knaar ho diak maka sosiedade bele la fiar ba sira nia funsaun tamba kondisaun ida ne’e bele haburas prostituisaun iha rai laran no destrui mentalidade sosiedade Timor Leste nian liu-liu familia sira.

Atu bele kombate moras ida ne’e, presiza mos fahe informasaun ba nivel sosiedade hotu-hotu liu-liu ba sira ne’ebe hetan risku boot liu ba moras ida ne’e. Ba familia sira mos, tenke hamoris respeita malu entre laen no nia fen. Laen sira tenke respeita direitu saude reproduktiva sira nia fen, halo relasaun seksual ne’ebe seguru no la usa violensia. (RFTL/ICP Office/Cop09)***

FETO HETAN DEIT 2,262 % IHA ELEISAUN XEFE SUKU 2009

Dili – Timor Leste / Rede Feto Timor Leste / 26 Novembru 2009

Depois Eleisaun Lideransa Komunitaria (ELK) halao iha dia 9 Outobru 2009, Komisaun Nasional ba Eleisaun hatoo resultadu sira hetan ba Tribunal Rekursu atu bele hetan legalizasaun inklui mos hetan desizaun ba reklamasaun ne’ebe tama ba CNE. Maski durante prosesu eleisaun rasik, STAE hetan problema barak maibe ita bele dehan eleisaun ne’e lao ho diak.

Depois CNE hatoo sira nia resultadu Eleisaun Lideransa Komunitaria ba Tribunal rekursu, iha loron 18 fulan Novembru 2009 Tribunal ne’e fo sai kona-ba sira nia desizaun final ba Eleisaun Lideransa Komunitarian. Beseia resultadu ida ne’e, Tribunal Rekursu hatoo lista kandidatu Xefe Suku sira eleitu ho total 441 kandidatu. Tribunal Rekursu mos fo sira nia desizaun final relasiona ho problema ne’ebe akontese iha suku Raimea – Covalima ne’ebe entre kandidatu Domingus dos Reis no Jorge Pereira hetan resultau hanesan. Ba kazu ida ne’e Tribunal desidi halo eleisaun segunda iha Suku Raimea, Sub Distritu Zumalai, Distritu Covalima baseia ba artigu 33, 34 no artigu 35 husi Lei 3/2009.

Husi lista kandidatu Xefe Suku ne’ebe Tribunal Rekursu fo sai, husi total 442 suku ne’ebe iha, kandidata feto sira manan deit iha suku 10. Maski persentace ne’e kiik maibe lideransa feto iha nivel suku aumenta feto nain 2 kompara Eleisaun Xefe Suku 2004/2005. Durante prosesu kampanha, kandidata feto ho total 42 halao sira nia programa kampanha ida-idak atu bele manan eleisaun. Ikus mai kandidata feto nain 10 deit maka eleitu iha loron 9 fulan Outobru 2009. Ida ne’e hatudu mai ita katak feto hanesan sexo maoria iha Timor Leste seidauk fo apoiu total ba kandidata feto sira ne’ebe kompete iha eleisaun. Husi resultadu ida ne’e ita hatene katak feto hetan deit 2,262 % kompara ho kandidata mane sira ne’ebe hetan 97,738 %.

Kandidatu feto ne’ebe eleitu atu tuur hanesan xefe suku hanesan :

  1. Cristalina Quintao (suku Railako leten / sub disritu Railaco / Distritu Ermera)
  2. Filomena Soares (suku Fahisau / Sub Distritu Lequidoe / Aileu)
  3. Fransisca Monica F. Soares (Soba / Sub Distritu Laga / Distritu Baucau),
  4. Terezinha de Deus dos Reis (Bucoli / Sub Distritu Baucau / Distritu Baucau),
  5. Maria Lidia de Jesus (Gariuai / Sub Distritu Baucau / Distritu Baucau),
  6. Maria dos Carmo da’Sa (Suku Triloca / Sub Distritu Baucau / Distritu Baucau)
  7. Joana M. Da Fonseca P. (Suku Afalocai / Sub Distritu Uatocarbau / Distritu Viqueque)
  8. Rita Monteiro (Suku Liaruca / Sub Distritu Ossu / Distritu Viqueqeu),
  9. Maria Soares de Jesus Sousa (Suku Ritabou / Sub Distritu Maliana / Distritu Maliana)
  10. Maria Fatima (Suku Maudemo / Sub Distritu Tilomar / Distritu Covalima)

***(RFTL-icp09)

TIMOR OAN 126 KONA HIV/SIDA – EMA NAIN 15 MATE ONA

Dili-Timor Leste/Suara Timor Leste 25 Novembru 2009-p1-Efy/Fal

Tuir dadus husi Ministeriu Saude nian katak, ema Timor oan ne’ebe identifika positivu kona HIV/SIDA hahu husi 2002 too 2008 hamutuk nain 126 husi numeru ne’e, nain 15 mate ona.

“Tuir dadus ne’ebe fo sai husi Ministeriu Saude ne’ebe hahu husi 2002-2008 katak iha ema nain 126 maka identifika positivu kona HIV/SIDA, i husi numeru ne’e ema nain 15 mate ona,” informa Support Program Officer CWS-TL Amelia Xavier Carlos.

Nia hateten, ema ne’ebe daet HIV/SIDA kompostu husi ema boot feto no mane ho idade 30 ba leten no idade 40 ba leten inklui mos labarik ho idade tinan 5 mai kraik.

Ema ne’ebe kona HIV/SIDA katak Amelia so hetan deit tratamentu prevensaun maibe laiha aimoruk ida atu bele kura. Tratamentu hirak ne’e bele halo iha Klinika Bairopite no Ospital Nasional Gido Valadares.

Ai moruk ne’ebe atu prevene moras ne’e tuir Amelia hanesan ai moruk Anti Retrovila Virus (ARV) no Anti Retrovilar Trapi (ART) no sira seluk. Ai moruk ne’e tuir Amelia laos atu kura HIV/SIDA maibe atu hanaruk ema nia moris no bele hamenus virus ne’ebe kona iha ema nia isin.

Ita labele garantia katak aimoruk ne’e bele kura moras ne’e maibe aimoruk ne’e atu bele hanaruk deit ema nia moras bainhira kona HIV/SIDA,” tenik Amelia.

Amelia mos hateten hanesan ema humana sei labele halo diskriminasaun hasoru ema ne’ebe kona HIV/SIDA tamba viola direitus ema nian nudar ema humana iha rai ne’e.***

LANU VIOLA SUBRINU NIA FEN, MORIS IHA PRIZAUN TINAN HITU

Dili-Timor Leste / Timor Post, Kuarta 18 Novembru 2009

Tribunal Distrtal Dili, Tersa (17/11), hamonu sentensa tinan hitu iha prizaun ba arguido Anotonio da Costa tamba komprova halo violasaun seksual hasoru feto kaben nain.

Molok ne’e, tribunal fo tempo loron 15 ba arguido tenki selu osan ho montante US$ 1500 ba vitima Vivi (laos naran lolos-red) hanesan atu taka moe maibe arguido laiiha posibilidade atu selu.

Tuir akuzasaun Ministeriu Publiku nian katak iha loron 20 Maio 2009 iha fatin deslokado Metinaru, maizemenus tuku 10 kalan iha momentu ne’eba iha festa ba loron 20 de Maio, Vivi ho nia kaben ba iha festa. Tamba kole ona vitima fila-fali ba iha nia lona ka tenda deskansa. Bainhira nia toba hela, derepenti arguido Anotonio da Costa tama, hasai tiha vitima nia ropa no kaer vitima nia kelen.

Vitima Vivi hanoin nia laen maibe laos. Aguido Antonio ne’ebe lolos vitima nia laen nia tiu rasik kaer hela nia kelen no halo relasaun seksual ba nia. Vitima Vivi enforsu hakilar maibe laiha ema ida maka atu ajuda tamba ema ba hotu iha festa. Arguido lori nia liman taka ba iha vitima nia ibun atu la bele hakilar maka’as, arguido mos basa vitima nia oin no tuku iha nia isin lolon. Vitima kontinua atu halo reazen hasoru ba arguido ne’e no vitima horon arguido nia iis tua deit.

Depois akontese ida ne’e liutiha tuir ezame mediku katak iha duni sinal kanek iha vitima nia isin lolon no iha duni sperma ne’ebe belit ba iha vitima nia roupa interior.

Juiz Maria Leonor Botelho hateten desizaun sentesa ne’ebe nia fo ne’e baseia ka haree ba hahalok ne’ebe maka arguido halo hasoru ba iha vitima hanesan livre laiha ema ida maka haruka. Arguido hatene katak nia iha nia oan nain tolu no iha fen mos. Arguido mos hatene katak lei la permite atu ema ida halo relasaun seksual hasoru ema seluk nia kaben.

Tribunal fo loron 15 ba iha arguido atu selu multa ba iha vitima hanesan taka vitima nia moe maibe arguido laiha posibilidade atu selu tamba ne’e tribunal fo kastigu ba nia hahalok hela iha prizaun bekora durante tinan hitu.

Maski tribunal fo kastigu ba iha arguido tinan hitu iha prizaun maibe tuir tribunal katak hahalok ne’e todan tamba nia rasik maka halo fali relasaun seksual hasoru nia subrinho nia fen oan ne’ebe hanesan vitima.***

RAMOS HORTA : ITA HADOMI MALU BA

Dili-Timor Leste / CJITL Flash, 18 Novembru 2009

Prezidente Republika, Jose Ramos Horta husu ba povu Timor Leste tomak atu hadomi malu no simu malu iha Loron Toleransia Internasional ne’ebe monu iha Segunda semana ne’e (16/11).

Loron Toleransia Internasional ne’ebe proklama tiha ona husi Assembleia - Jeral Nosoes Unidas iha tinan 1993 no konhesidu iha mundu tomak hahu iha tinan 1995.
“Loron Toleransia Internasional, Oportunidade ida atu fo hanoin liu-liu ba joven sira, mane no feto sira”, dehan eis ativista timor leste liu husi komunikadu imprensa, Segunda semana ne’e.

Liu husi komunikadu ne’e Horta esplika katak Timor-Leste mos tenki selebra no halo tuir buat foun ba kontrusaun nasaun pasifika ida ne’ebe demokratika no prosperiedade. Tanba aktu hirak ne’e bele halakon violensia no halakon marjinalizasaun hodi fo importansia ne’ebe boot ba kiak no fo espasu ba jerasaun ida.

“Se mak terus ba violensia, no hetan marjinalizasaun no kiak durante tinan ba tinan, ohin bele sai nudar ezemplu ba toleransia pas nian no vontade no ben estar nian” tuir komunikadu ne’e.
Timor-Leste sei sai bo’ot no diak liu sekarik ita hatene harmoniza no integra iha sosiedade hanesan iha alin feton no maun sira. Iha mundu persiza fo tulun ba malu, hahalok ne’e lori husi ita nia moris loron-loron, no ita nia fiar no kultura nudar portador ba ispiritu no motivasaun.(*,dsc,cjitl)

FETO IHA DIREITU PROPRIEDADE HANESAN MANE

Hanesan nasaun foun ida iha mundu, Timor Leste sei infrenta problema oin-oin durante harii nasaun demokratiku ida. Bainhira Indonesia sai husi Timor Leste iha tinan 1999, Timor Leste ho ajuda sosiedade internasional serbisu makas atu bele resolve problema refugiadu ne’ebe namkari iha fatin barak inklui mos iha Indonesia. Durante tinan balun, ema barak moris iha kondisaun limitadu impaktu husi hahalok milisia ne’ebe destroi fatin hotu iha Timor. Prosesu rekonsilisaun atu bele lori ema timor oan hela iha Atambua-Kupang susesu lori fila fali Timor oan ne’ebe hakarak hela iha Timor Leste. Maibe ita mos la bele nega, Timor oan balun tamba posisaun politika la hanesan desidi hela no sai sidadaun Indonesia.

Agora, Timor Leste tama ona iha tinan 10 referendum maibe faktus ne’ebe iha problema baziku hanesan ideolojia politika, rai no rasa sei sai problema boot no seidauk resolve hotu. Krizi 2006 hatudu mai ita, tamba lia fuan kroat no rasa bele destroi Timor Leste liu-liu capital Dili tama ba konflitu militar politika entre Timor oan rasik. Ba dala rua, kapital Dili sai hanesan vitima, uma no kareta ema sunu no ema barak halai ba fatin seguru tamba buka moris. Rihun ba rihun ema sai refujiadu, husik sira nia uma no propriedade hanesan akontese iha tinan 1999.

Impaktu husi krizi 1999 no krizi 2006 hamosu problema rai no problema seluk. Problema ne’e mosu tamba ema halao okupasaun ilegal ba uma no rai ne’ebe husik hela husi sira nia nain tamba halai ba fatin refujiadu. Too agora, seidauk iha lei ida atu bele resolve problema hirak ne’e. Hare ba dokumentus ba propriodade nian, maioria ema la iha sertifikadu ruma ba sira nia propriodade. Sira baseia deit ba konesementu komunidade ba sira nia rai ne’ebe hateten sira maka rai nain. Entaun sistema ida ne’e presiza rekonesementu husi parte estadu nian atu bele fo sertifikadu oficial ba sira nia rai. Atu bele resolve problema pasadu nian no estabelese primeirus titlus propriedade maka estadu halao ona draft lei kona ba rai nian. Bainhira lei ida ne’e aplika, sei regula kona-ba nain ba rai privadu nomos regula kona-ba estatutu rai estadu nian, rai komunitaria, konpensasaun nomos prosesu despeju administrativu. Lei ida ne’e se determina semak nain lolos ba rai iha Timor no bele sai hanesan lei base ida ba kodeku penal Timor Leste nian tamba too agora kodeku penal seidauk bele aplika ba kazu ne’ebe mosu relasiona ho estatutu uma no rai.

Lei ida ne’e mos importante tamba sei estabelese preimeirus direitus hodi hatene semak nain lolos. Prosesu foti dadus mos foti direita husi sosialidade tamba komunidade hatene liu semak durante ne’e sai nain ba rai. Custume patriakal Timor Leste mos sai hanesan problema ida iha komunidade nia laran tamba hamosu diskriminasaun jeneru. Feto hanesan segunda klase susar atu bele hetan sira nia direitu ba rai sira sai nain ba rai. Durante konsulta publiku ba lei ida ne’e, feto mos ladun ativa atu bele partisipa maski husi projeitu Ita Nia Rai koko ona fo koragem ba feto sira atu bele hatama sira nian deklarasaun konaba sira nain ba rai. Ida ne’e hanesan problema dinamika interna ba komunidade maka sei kustume partriakal sei ezisti nafatin.

Problema direitu feto hanesan ho mane sira sai ona problema boot durante prosesu konsultasaun publika. Maski tuir anteprojeitu iha artigu seis (6) kolia konaba direitu hanesan feto no mane iha direitu ba propriedade maibe ema barak no kuaze iha distritu hotu sempre kestiona ba artigu ida ne’e. Sira mos husu elimina artigu ida ne’e tamba tuir sira nia hanoin direitu feto hanesan mane ne’e kontrariu ho Timor Leste nia kostume. Tuir sira, kostume hateten feto sira la iha direitu atu sai nain ba rai, mane deit maka iha direitu.

Maski iha parte ida, anteprojeitu ne’e diak ba halakon diskriminasaun ba feto maibe ema barak liu-liu mane sira hamrik no dehan artigu ida ne’e kontra konstume. Hatan ba problema ne’ebe mosu durante konsulta publiku, Ministera Justisa Lucia Lobata heteten katak bainhira nia hasae artigu 16 husi anteprojeitu ida ne’e maka lei ida ne’e sei pasa iha Konselhu Ministru no Parlamentu Nasional tamba kontra Konstituisaun Timor Leste.

“Sei hau hasae ida ne’e depois lei ne’e hau lori ba Konselhu Ministru ba too Parlamentu Nasional maka sei la passa tamba kontra ita nia Konstitusaun RDTL” haktuir Ministra Justisa, Lucia Lobato.

Iha Konstituisaun RDTL klaro ona katak Estadu Timor Leste garante direitu hanesan entre feto no mane inklui direitu ba propriedade. Maibe direitu ne’ebe fo ba feto sira tenke mos hetan partisipasaun ativu liu husi fo sira nia deklarasaun kona-ba rai bainhira prosesu elevanta de dadus. ***

HALAKON DISKRIMINASAUN KONTRA FETO SIRA IHA AREA RURAL

Dili, 15 Outobru 2009/ Loron Internasional Feto Rural/REDE FETO TIMOR LESTE

Rede Feto Timor Leste hakarak hato’o parabens ba feto maluk ne’ebe moris iha area rurais tamba iha loron 15 Fulan-Outobru 2009 selebra Loron Internasional Feto Rural. Iha loron ida ne’e, mundu tomak halao refleksaun ba kondisaun feto rurais nian ne’ebe infrenta obstaklu bar-barak. Too ohin loron, feto barak iha area rural hetan limitasaun atu bele uza sira nia direitu iha area saude no edukasaun. Feto barak sei hasoru problema saude reproduktiva no numeru mortalidade ne’ebe a’as. Sira mos dalaruma susar atu lori sira nia produtu ba mercado impaktu husi estrada ne’ebe ladiak. Laos ida ne’e deit, be’e mos, elektrisidade no limitasaun informasaun mos sai problema importante ne’ebe tenke resolve lalais .

Maski sira infrenta obstaklu barak maibe sira fo ona kontribuisaun maka’as ba ita nia dezenvolvimentu liu-liu iha setor agrikultura no ekonomia rural. Maizemenus numeru feto besik milaun 428 serbisu iha setor agrikultura atu bele produz hahan ba sosiedade. Maski sira serbisu iha setor ida ne’e maibe sira sei halao nafatin sira nia funsaun atu tau matan ba sira nia oan no familia.

Feto iha area rural mos hetan impaktu maka’s husi mudansa iklimatika tamba isue global ida fo impaktu sira susar atu bele hetan be’e nomos ai sunu ba sira na familia. Sira tenke lao dook no husik sira nia eskola no serbisu agrikultura. Posisaun ida ne’e halo sira hetan risku husi hahalok violensia baseia ba jeneru.

Atu bele proteze feto iha area rurais, Nasaun Unidas halao ona Konferensia Mundial ba Feto ba Dala Ha’at iha tinan 1995 nomos Konferensia Milenium iha tinan 2000. Sira mos aprova Konvesaun Halakon Diskriminasaun Hotu-Hotu kontra Feto (CEDAW) hanesan instrumental direitu Umanus ida. Artigu 14 husi konvensaun ida ne’e hateten katak nasaun ne’ebe ratifika konvensaun ida ne’e iha responsibilidade atu bele halakon diskriminasaun kontra feto sira iha area rural nomos hola medidas lolos atu garantia aplikasaun lei husi konvensaun ida ne’e, ba feto sira iha area rural.

Baseia Relatorio Alternativa ba Konvensaun CEDAW ne’ebe sosiedade sivil Timor Leste hato’o ba Komite CEDAW hateten katak feto Timor Leste ladun hetan oportunidade hanesan ho mane sira iha asesu ba area edukasaun, assistensia saude nomos asesu ba justisa formal. Relatorio ida ne’e mos esplika katak feto agrikultor susar atu faan sira nia produtu lokal iha merkadu sidade tamba menus sosa nain nomos barak la hetan asesu ba transporte atu lori sasan ba merkadu sidade, fatin area rural barak laiha estrada ka estrada a’at no laiha transporte publiku.

Klaru ba ita, problema ne’ebe feto iha area rurais hasoru sai mos hanesan feto hotu-hotu nia problema ne’ebe tenke resolve lalais. Durante Kongresu Feto Timor Leste ba dala III tinan 2008, feto husi distritu akumula sira nia problema no halao sira plano de asaun ida atu bele lori feto nia kondisaun tuir feto nia hakarak. Plataforma ida kompostu husi area 7 hanesan area politika, justisa, saude, kultura, edukasaun, ekonomia nomos media komunikasaun no transporte. Platafoma feto nian ida ne’e mos prezisa atensaun maka’as husi parte hotu-hotu. Bainhira ita la fo atensaun maka bele hamosu diskriminasaun iha area oin-oin, husi asesu edukasaun no saude, asesu ba kontrola rai, opurtunidade ba serbisu, ekonomia familia nian nomos partisipasaun iha publiku.

Eleisaun Lideransa Komunitaria ne’ebe foin remata mos sai hanesan dalan demokrasia ida atu bele hili lideransa komunitaria hanesan Xefe Suku, Xefe Aldeia nomos Konselhu Suku. Maske husi resultadu provisoriu hatudu katak kandidata feto nain 11 maka eleitu sai xefe suku maibe faktus ida ne’e hatudu mai ita katak kapasidade feto nian iha area politika komesa aumenta. Husi eleisaun ida ne’e mos, feto hamutuk ho total 1326 sei sei tuur iha Konselhu Suku atu fo ideas ba dezisaun suku nian liu-liu atu bele resolve problema feto ninian. Husi numeru hirak ne’e, ita espera katak sira bele luta nafatin ba depende intereste feto ninian atu bele lori dezenvolvimentu beseia ba igualdade jeneru.

Dala ida tan, ita hotu espera katak, komemorasaun Loron Internasional Feto Rural 2009 bele lori mudansa signifikan ba kondisaun feto sira iha area rurais no fo opurtunidade diak-liutan ba feto sira bele goza sira direitu.

A luta kontinua

Obrigada